Aloe vera on looduslik bioaktiivsete ühendite allikas, millel on tugev antioksüdantne toime. Taim sisaldab märkimisväärses koguses olulisi mikrotoitaineid, nagu mineraalid, ning aktiivseid fütokemikaale, sealhulgas A-, C- ja E-vitamiini ning fenoolseid ühendeid. Need ühendid on võimelised neutraliseerima vabu radikaale, mis käivitavad oksüdatsioonireaktsioone, seostudes mitmesuguste krooniliste haiguste ja seisunditega – näiteks vananemine, südame-veresoonkonna haigused, neurodegeneratiivsed seisundid ja palju muud.
Aloe vera antioksüdantne potentsiaal tuleneb selle bioaktiivsete komponentide sünergilisest koostoimest, mitte üksnes üksikute ainete toimest. Katsetulemused on näidanud, et ka atsemannaan, üks aloe vera geeli peamisi polüsahhariide, omab vabade radikaalide suhtes puhastavat toimet. See viitab sellele, et polüsahhariidid võivad aidata pärssida reaktiivsete hapnikuühendite (ROS) teket, vähendades seeläbi oksüdatiivse stressi põhjustatud rakkude ja kudede kahjustusi. Lisaks viitab uuringute andmestik atsemannaani kelaativale ja antioksüdantsele aktiivsusele, mis tähendab, et see suudab siduda metalliioone, mis võivad katalüüsida oksüdatsioonireaktsioone.
Oluline tegur, mis mõjutab aloe vera antioksüdantset omadust, on kasvukeskkond ja kliimatingimused. Need mõjutavad otseselt nii taime füsioloogilist arengut kui ka selle fütokeemilist koostist ja fenoolide üldsisaldust. On leitud, et poolkuivades kliimatingimustes – näiteks Lanzarote saarel – kasvab aloe vera taim kõige optimaalsemalt, arendades välja maksimaalse antioksüdantse potentsiaali. Seetõttu on sellised piirkonnad ideaalsed nii taime kasvatamiseks kui ka bioaktiivsete omaduste optimeerimiseks.
